Feminist Marianne Mikko sündis 1961. aastal. Tartu Ülikooli diplomiga raadioajakirjanik töötas kaheksa aastat Eesti Raadios. Seejärel Eesti Ekspressis, Päevalehes, Eesti Televisioonis. Ta rajas Eesti Televisiooni korrespondendipunkti Brüsselis, kus ta töötas ajavahemikus 1994–2000. Marianne Mikko pani aluse välis- ja julgeolekupoliitika kuukirjale Diplomaatia, olles selle esimene peatoimetaja 2003–2004.
Poliitik Marianne Mikko nimi on seotud kaitse- ja julgeolekupoliitikaga. Ta kuulus kahe Riigikogu koosseisu (XII, XIII) riigikaitsekomisjoni koosseisu. Ta on oma poliitikukarjääri algusest saadik pidanud tähtsaks seista naiste õiguste eest. Seda nii Euroopa Parlamendi (2004–2009) kui ka Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (2015–2019) liikmena. 2006. aastast kuulub ta Euroopa Sotsiaaldemokraatliku Partei Naisorganisatsiooni PES Women juhatusse.
Raamatukogude teema-aasta kevadel tutvustame raamatukogude võimalusi tegutseda kogukonnakeskusena.
Marianne Mikko raamatu „Naise koht“ esitlus
7. juunil kell 18 Tabasalu raamatukogusEesti naised said valimisõiguse rohkem kui sada aastat tagasi enne rootslannasid ja ameeriklannasid. Täna, 21. sajandil on Eesti naise olukord võrreldes oma lääne sõsaratega vabaduste mõttes siiski kehvem. Kõige ilmekamalt avaldub see piiratud majanduslikus iseseisvuses. Hoolimata naiste kõrgemast haridustasemest on naisi näiteks ettevõtete juhtkondades jätkuvalt vähe. Mõndagi märkimisväärset on sajandi vältel küll muutunud ja näiteks poliitikas osaleb naisi tunduvalt rohkem, aga paraku kohtab siiani eesti keeles naistele kohta kätte näitavaid lausumisi kõrvakriipivalt palju.
Oma raamatus püüan mõtestada eesti naise olukorda tänases maailmas. Maailma naisi ühendab rohkem kui esimesel pilgul võiks aimata. Seda kogesid kõik ÜRO naistekongressi osalised veerandsada aastat tagasi Pekingis, kus pandi alus ühistele püüdlustele. 1995. aasta suvel pärast USA esileedi Hillary Clintoni sõnavõttu “Naiste õigused on inimõigused”, aplodeerisid pisarsilmi ka eesti naised. Ent tagasi koju sõites seisid kõik naised oma riikides silmitsi samade probleemidega. Praegugi saab täheldada koolis tüdrukutele poistega võrreldes kõrgemaid nõudmisi, tööturul soolist palgalõhet, samamoodi ei näita kadumise märke ei lähisuhtevägivald ega Rakvere raipena vohavad soostereotüübid. “Naise koht” on kirjutatud nii naistele kui ka meestele, et me kõik suudaksime naiste õiguste nimel parajal hetkel sekkudes olukorda muuta.
-Marianne Mikko
Marianne Mikko on südilt võidelnud sõnade ja tegudega soolise võrdõiguslikkuse eest. Nüüd on ta koondanud oma kogemused, teadmised ja nägemuse naise kohast ja rollist Eesti ühiskonnas nauditavaks raamatuks. Tõeline tour de force!
-Rainer Kattel, soolise võrdõiguslikkuse nõukogu esimees
“Naise koht” loob suurepärase võimaluse mõistmaks naiste süstemaatilise alaväärtustamise ajaloolistest, poliitilistest, folkloorsetest, anekdootlikest, eraelulistest ja ühiskondlikest põhjustest. Selle raamatu olulisim osa on Eesti kontekst ja eriti Marianne Mikko kogemused ajakirjaniku, poliitiku ja aktivistina. Mikko põhjendab ratsionaalselt, miks Eestile oleks majanduslikult, poliitiliselt ja kultuuriliselt kasulik olla sootundlik riik ning väärtustada naisi võrdselt meestega. -Mare Tralla, kunstnik